Tunnen end puudutatuna :( Läksin mina eile Veimevaka poodi üheks oma pisiprojektiks vajaminevaid nööbikesi ostma. Veimevakk asub mulle väga mugavalt ligipääsetavas kohas ning kuna mina ja mu laps, kes on Kohutav Kahene, oleme ka olude sunnil nagu sukk ja saabas, siis on ka temaga seal kõige lihtsam käia. Sips ja käidud.
Läksin, hoolimata juba eelmisel ostukorral (jälle nööbid) kuidagi kehvast enesetundest jäämisest.
Vot ja küll oli kuri müüjatädi, kellele eriti mu lapse kohalolek närvidele käis. Nagu kurjategija oli see tirts kohe! Laps, kes tegelikult sõna otses mõttes e l a b lõngade keskel, ning nendest eriti huvitatud ei ole, pandi kohutavasse lõngapoehävitaja kategooriasse, peale erinevaid hoiatusi ja ahastusi (ok ma olen tirtsu ema ja veri on paksem kui vesi, aga no, milleks draama mittemillestiki??) et mingi oli vaja lausa minna tema ette kükitama ja talle otsa põrnitsema, kui väike käeke ühest kastist midagi natuke urgitses (aga kindlasti ei rikkunud!!) Laps põrnitses tusaselt vastu, müüjatädi põrnitses edasi. Laps ka. Mina ootasin oma kaardimakse läbiminekut, ning vaatasin uskumatult toimuvat. Ei osanud kohe midagi üteldagi. Tänasin siis nööpide eest, võtsin lapse käe otsa ja lahkusin, et mitte kunagi tagasi minna.
Kahju, sest nööbivalik on seal kena, ning leidub muidki tooteid, mida endal ei ole aga vaja võiks minna.
Pean siiski sammud seadma kesklinna Lianni Lõngapoodi sel juhul, kuigi tee sinna peale pikka töö/lasteaiapäeva on "konarlik", kuid kus on alati rõõmsad, abivalmis ja sõbralikud müüjatädid!!!
Rääkisin end tühjaks, kergem hakkas.
Varsti panen eelmainitud pisiprojekti üles ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar